Richard Valdak (1891-1968)

Õigeusk, kreeka-katolitsism ja Tallinna sõdadevaheline dekadents

Richard Rudolf Valdak sündis 17/29.03.1891 Tallinnas, Hindrik ja Katharina Elisabeth (snd Lindal) Platsipeali/Platsipealti luteriusulises peres. Tal olid vend Eduard Heinrich ja õde Aline Elisabeth (abielludes Reiter). Tema isa ja onu olid töölised. Teadaolevalt osales Valdak noorukina 16.10.1905 Tallinnas Uue Turu miitingul ja väidetavalt sai tulevahetuses kätte haavata.

Valdak õppis gümnaasiumis, kuid jättis selle pooleli enne lõpetamist. 1920. aastate esimesel poolel tegutses ta Tallinna Issanda Muutmise koguduses pühapäevakooli kitarri ja orkestri instruktorina. Perekonnanime Valdak kannab ta alates 1923. aastast, kui Riigikohus andis talle loa nime muuta.

Ajalehe Vaba Maa andmeil töötas Valdak enne preestriametisse asumist näitlejana Tallinnas Grand Marina revüüteatris. Vaimulikueksami sooritas ta Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus 1927. aastal, misjärel pühitseti abielutult Väike-Lähtru kirikus 11.09.1927 ja Tallinna Issandamuutmise katedraalis 14.09.1927, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri (Pauluse) poolt. Hooldava preestrina teenis Valdak Vormsi Kristuse Ülestõusmise kogudust 14.09.1927–25.05.1928.

1928. aastal eemaldati Valdak õigeusu kiriku teenistusest ja võeti temalt preestripühitsus ning ta siirdus roomakatoliku usku. A-il 1928–1931 tegutses ta rooma-katoliku idariituse preestrina Haapsalus. Valdaku algatusel loodi 1929. aastal Haapsalu uniaadi kogudus ja osteti välisabi toel selleks otstarbeks kesklinnas krundiga eramaja, mis kohandati kirikuks. Kogudusega ühines kümmekond endist apostlik-õigeusklikku Poola päritoluga emigranti. 19.12.1929 jutlustas Valdak Narvas uniaadi preestrina paavst Pius XI preestrijuubeli-aasta pidulikul jumalateenistusel, mis peeti eesti ja vene keeles. Hiljem on ta kirjeldanud Haapsalu uniaadi kogudust kui rahvakeelse koguduse projekti, milletaolist Eesti varem polnud (Vaba Maa, 25.01.1931).

1930. aastal sattus Valdak Haapsalus laadakaklusse, kus teda ründas joobnud meesisik, kellele määrati karistuseks kolm kuud vabadusekaotust. Samal ajal tekkisid Valdakul konfliktid ka kohaliku apostelliku administraatori Eduard Profittlichiga seoses täiendõppes osalemise vajaduse ja Haapsalu roomakatoliku koguduse vara küsimustega. Valdakule kirjutati ette teoloogiline täiendkoolitus välismaal, sest ebapiisavaks peeti tema oskust pidada roomakatoliku missat. Kuna ta 1931. aastal keeldus koolitusest, keelati tal läbi viia missat ja hiljem ka teisi usutalitusi. Haapsalu rahukohtu otsusega tõsteti ta välja ametikorterist, nõuti võtmete tagastamist ning määrati rahatrahv koos kohtukulude tasumisega. Hoolimata keelust jätkas Valdak jumalateenistustega. Konflikt kulmineerus jõululaupäeval 1930, mil Valdak ei saanud siseneda kirikusse jumalateenistuse pidamiseks, kuna kojamees oli uksed tema eest lukustanud. Seepeale kutsus Valdak politsei ja pidas teenistuse korrakaitsjate juuresolekul. Segadus jätkus 1. jõulupühal, kui kiriku uksed olid jälle lukus ja Valdak pöördus uuesti politseisse. Tüli jõudis Haapsalu jaoskonnakohtusse ja Valdakule määrati karistuseks seitse krooni trahvi või üks päev aresti ja lisaks veel viis krooni kohtukulu, sest kiriku kojamees kaebas, et Valdak sõimas ja needis teda teiste juuresolekul, milline tegu leidis kinnitust tunnistajate ütlustega.

1931. aastal kolis Valdak Tallinnasse Lillekülla oma vanemate hoovimajja Endla 59. Ta keskendus peamiselt ilmaliku valdkonna tegevustele ning esitles end avalikkusele kunstniku ja vabakutselise näitlejana (Vaba Maa, 25.01.1931). Ajakirjanduse andmeil pidas Valdak kodus omalaadset seksuaalvähemuste salongi, mida hakati nimetama Tereese lossiks ning kus korraldati koosviibimisi ja meeste stiilipidusid parukate, kleitide ja rollimängudega, mis oli vastuolus tolleaegsete moraali- ja kooselunormidega. Valdak olevat neil pidudel pannud ka mehi omavahel paari, kuivõrd abieluvõrdsust ei tuntud tollal kusagil maailmas. Valdaku kodu oli sarnaselt Berliini ja Riia maailmasõdade vaheliste dekadentlike subkultuuride stiilile külluslikult sisustatud religioosse sümboolikaga, sh ikoonide, küünalde, kulla ja ehetega (Rahvaleht, 2.12.1933; 19.12.1933; Vaba Maa, 18.03.1934).

Novembris–detsembris 1933 ilmus Rahvalehes anonüümne jutusari „Lilla õudus“, millega suunati avalikkuse tähelepanu Tallinnas elavatele, homoseksuaalseid suhteid otsivatele meestele, sealhulgas Valdakule, kasutades nende suhtes halvustavaid nimetusi (Rahvaleht, 2.12.1933; 5.12.1933; 19.12.1933). Ajalehest hoone kohta infot saanud ehitusinspektsioon leidis, et maja ei vasta tuleohutusnõuetele. 1934. aasta märtsis otsustati, et maja on elamiskõlbmatu, sest oli ehitatud linnavalitsuse loata ja ehitusmäärustega vastuolus, ning määrati Valdakule 10 krooni rahatrahvi või kolm päeva aresti. Valdaku uueks elukohaks sai maja aadressiga Mooni 12. A-il 1933–1937 mainiti Valdakut ajakirjanduses korduvalt seoses avaliku korra küsimustega, viidates nii tema rollile majaomanikuna kui ka vandalismi all kannatajana (tema maja akende lõhkumine, sissemurdmine ja vara rikkumine). Näiteks on teada, et 1937. aastal murti sisse Mooni tänava majja, varastati ja lõhuti esemeid. Kuriteo toimepanijale mõistis kohus kaks aastat vangistust.

Valetunnistuse andmise eest mõisteti 1935. aastal Valdak vangi üheks aastaks ja tema ema tingimisi kaheks aastaks. Valdak püüdis kohtus teeselda vaimuhaigust, kuid ekspertiis leidis ta olevat normaalses vaimses seisundis. Vangistuse ajal paigutati Valdak siiski 1937. aastal Seevaldi vaimuhaiglasse ravile. Teise maailmasõja järel evakueeriti Valdak Tšeljabinskisse. 1945. aastal Eestisse naastes asus ta elama vanemate majja Keemia tänavale, mis riigistati ja milles tema kasutusse jäi 13 m² korter. Lilleküla naabritega oli Valdakul pidevalt sekeldusi, mille kohta ta esitas 1950ndail korduvaid kaebe- ja palvekirju Eesti NSV Ministrite Nõukogule ja Tallinna linna elamutevalitsusele (ERA.R-1.20.2482, LVMA.573HA.2.209).

Richard Rudolf Valdak uinus 26.12.1968 Tallinnas veresoonte lupjumise tagajärjel. Ta maeti Tallinna Rahumäe kalmistule ilmikuna. Ülempreester Nikolai Kokla toimetas 09.01.1969 Tallinna Issandamuutmise kirikus tema leinatalituse.

ALLIKAD

Arhiiviallikad

Kaljukosk, August (koost.). Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri. Tallinn, 1975. Rahvusarhiiv, EAA.5437.1.64.

Papp, David. Eesti Apostliku Õigeusu vaimulikud – biograafiline leksikon (16.–20. saj). Rahvusarhiiv, EAA.5410.1, lk 247–249.

TLA.1358.2.43; 1878-1940, lk 375/495 EELK  Tallinna Jaani koguduse I pihtkonna personaalraamat. Leidub digiteerituna Saagas: https://www.ra.ee/dgs

ERA.5201.2.781 RICHARD-RUDOLF PLATSIPEAL perekonnanime muutmine VALDAK

ERA.R-1.20.2482 Valdak, Richard Hindreku p. Kodanike kaebused ja avaldused varalistes küsimustes. Eesti Vabariigi Ministrite Nõukogu.

Lõplikku Vabariiklikku Mälestiste Arhiivi (LVMA) 573HA.2.209 Valdak, Richardi hagi Tallinna Linna TSN TK Elamute Valitsuse vastu (1960). Toimikud. Harju Rajooni Rahvakohus.

Publikatsioonid

Kalkun, Andreas. “Tasa-arvoisen avioliiton historia: Kertomatta jääneitä tarinoita Viron LGBT-yhteisön historiasta ja suhteista Suomeen.” Elo, no. 1 (2024). Tuglas-seura. https://www.tuglas.fi/tasa-arvoisen-avioliiton-historia

Põldsam, Rebeka. “Why Are We Still Abnormal?!” History of Discourses on Non-Normative Sex-Gender Subjects in Estonia. Dissertationes Ethnologiae Universitatis Tartuensis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023, lk 43. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/6408e757-50fe-4d6f-b6e0-29b7e30f28d3/content

Ajakirjandusallikad

Kaja. 1922. „[Artikli pealkiri puudub].” Kaja, nr 228, 3. oktoober, 10.

Põhja Kodu. 1929. „[Artikli pealkiri puudub].” Põhja Kodu, 19. detsember, 1.

Lääne Elu: Läänemaa häälekandja. 1930. „[Artikli pealkiri puudub].” Lääne Elu: Läänemaa häälekandja, nr 80, 20. oktoober, 1.

„Ühe kiriku telgitagusest.” Vaba Maa, nr 21, 25. jaanuar 1931, 6.

„Sõimas kiriku kojameest – preester Valdakule 1 päev aresti.” Vaba Maa, nr 26, 31. jaanuar 1931, 3.

„Tallinnast.” Vaba Maa, nr 41, 18. veebruar 1931, 7.

„Lilla õudus.” Rahvaleht, nr 111, 2. detsember 1933, 5.

„Tereese loss maatasa!” Rahvaleht, nr 118, 19. detsember 1933, 4.

„Linnukesed kohtulaua ees.” Vaba Maa, nr 65, 18. märts 1934, 7.

„Tereese loss suleti.” Hommikleht, nr 62, 17. märts 1934, 2.

„Tallinnast.” Vaba Maa, nr 201, 28. august 1934, 7.

“Polizeichronik.” Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt, nr. 195, 28 august 1934, 6.

„Ema ja poeg tunnistasid valet.” Uudisleht, nr 186, 24. november 1936, 6.

„Tallinnast.” Vaba Maa, nr 225, 1. oktoober 1937, 9.

Veebiallikas

„Richard Valdak.” Wikipeedia:  https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Valdak  (vaadatud 26.2.2026). Richard Valdak

„Richard Valdak“ EAÕK vaimulike andmebaas: https://www.eoc.ee/vaimulik/valdak-richard/ (vaadatud 3.3.2026)

Autor

Father Andrei Sõtšov